Alljärgnevat kujunemislugu vaadates tekkis huvitav taju, mida sõnadesse ei tahagi panna aga see kirjeldab nii hästi vormiliste kujunemiste lugu, millest sisuliselt ei tea ju midagi.
Käisid inimesed sisse ja välja, korraks istusid ka.
Kusagilt tulid, kuhugi läksid.
Kas nad said lähedaseks?
Või jäid keset kauniduse kasvu sügavuti võõraks?
Kes nad on?
Jah, muidugi, see küsimus ei saa kunagi vastust.
Inimene ei saa kunagi teada kust ta tuleb, kuhu ta läheb, miks ja kuidas ta siin on.
Aga polegi tähtis – ta on.
See on selge.
Valutegevalt ja südamepõhjani liigutavalt selge. ♥️
