Kohe nõksatab paika viiendates kraadides aset leidev kooskõla Pluuto Veevalajas/Neptuun Jääras/Uraan Kaksikutes/Jupiter Lõvis.
Jupiteri kraadisümbol kõnetab siinkohal nõnda:
PHASE 125 (LEO 5°): ROCK FORMATIONS TOWER OVER A DEEP CANYON.
KEYNOTE: The structuring power of elemental forces during the long cycle of planetary evolution.
Dwarfing the time allowed to individual human beings, the vast periods of geological evolution not only awe our imagination, but allow the slow yet magnificent work of elemental forces as they mold landscapes and canyons, rocks and mountains. This symbol points to our need to acquire a much vaster perspective on what we are able to do – and on our yearning for prolonged youth and our pride in masculine achievements. The works of nature should make us feel humble and help us to ‘planetarize’ our consciousness.
This first stage symbol concludes the first level sequence. It stands in broad pictorial contrast to the first, or rather it seeks to impress us with our vanity as creators of forms and mental achievers. To the dramatic and proud Leo type, it presents a picture of IMPERSONALITY./
See võimas harmoonia häälestab tõepoolest looja väge ja vabadust inimteadvuses.
Tunnetan seda juba mõned päevad aga algaval nädalal on ta keskne teema.
Lisaks veel ka 29.07 kell 17.35 täiskuu telg, milles Veevalajas Kuu ja Pluuto, Lõvis Päike ja Jupiter.
Täiskuu sünnib 6 kraadi 30 min. ja siinne kraadisümbol on järgmine:
/PHASE 127 (LEO 7°): THE CONSTELLATIONS OF STARS SHINE BRILLIANTLY IN THE NIGHT SKY.
KEYNOTE: The power of basic spiritual values which refer to man’s common humanity and to all enduring archetypes.
The experience of the night sky with its multitude of stars, especially brilliant in all the countries from which astrology came, is just as basic and archetypal an experience as that of sunrise, full moon and seasonal changes. Every people on this Earth has developed the concept of constellations, probably because of a need to find order in existence and to personalize everything that could be given a permanent form. Such personalizations can be called “psychic projections,” but the projection concept should be worked out both ways. If man projects his basic human nature upon the star-filled night sky, is it not just as logical to say that the universe projects its own forever-evolving patterns of order upon human nature? In either case we deal with archetypal factors which endure through a long series of generations.
This second stage symbol once more stands in perfect contrast to the preceding one. The nearly unchanging patterns of star groups are opposed to the sequence of ever-changing fashions and social ideals. The Keyword here is PERMANENCE./
Täna öösel tuli selge hetk mu enda segaduse kohast, mille tõmmet endas ikka hetketi tunnen aga nii lähedal ei näe selle sisulist loomust.
Miks on mul olnud nii raske lahti lasta mingeid emotsionaalseid seoseid nendega, kes kallid ks siis, kui sisemine pinge räägib selget keelt, et aegruumi suhe on pingestatud ja tuleb vabaks anda.
See on asjaolu, et ma tunnen justkui laseks lahti inimesest, kes mulle kallis.
Nagu ma hülgaks, ei hooliks, ei väärtustaks!
Nagu ma polekski enam see kindel seljatagune, see, kes on alati olemas, kui on vaja.
Selline on olnud minu armastuse iseloom.
Nagu emalõvi – isegi kui kusagil eemal ja näiliselt silm loojas, ohu korral alati emalõvi.
Ja nii see vangistab rolli. Vangistab sisemise tähelepanu. Hoiaku.
Ja nii ma saingi aru, et siia ongi see minu “koer maetud”.
Et ma ei hülga mitte inimesi, kes mulle olulised vaid ma lasen lahustuda rollidel, mille aeg on ümber.
Mida ei tingi enam ei reaalne vajadus ega koguni mitte süütunded.
Et see on koht usaldada päriselt ühtekuuluvust ja kõrgemat korrapära, kus ei pea enam iseenda ja armastuse vahel valima.
Kus armastus ei pea tähendama automaatselt enesesalgamist.
Rüütlipreili ei ole otsekohe rüütlile ohverduste algus.
Ema ei lähe valutava kõhuga tuikudes põllule tööle, et pakkuda hiljem neid oma vere maitsega kartuleid…
Isa ei varise tellingutel kokku perekonna või ühiskonna heaks…
Jne.
Et need rollid, mis on kinkinud sügavalt puudutavaid kogemusi, andnud võimaluse tõsta elu ja armastuse tähenduse tähtedeni välja, saaks nüüd ka kahtlematu kodurahu kohalolu kogemuse senistele tähendustele lisaks ja kokkuvõtteks.
Et iseendaks olemine ei vastanduks nii kohutavalt armastuse tähendusega.
Kus saaks ollagi vaimu kehastus maapeal – omaenda looja terviklikkuse kandja.
Looja terviklikkus ei ole ju mingi uduste silmadega pillapalla, tillatölla – kohutav ja lõhkuv kõikelubavus!
See on ülipeen ainukordsusest kootud korrapära vaba ja usaldusest kantud vool ja tähelepanelikkusest sündinud tähendusrikkus.
Ma luban lahustuda rollidel, mis ennast teostanud, et maanduda oma kehastumise keskmesse, sinna, kus tuksub looja enda kodusoleku rahulik ja väekas süda.
Lubada sellel rahul valguda üle mu silmade, üle mu mõtete ja harjumuste.
Lahustada see, mis kisub mind ikka veel hetketi kartuses kokku.
Kas nad ikka tunnevad ennast hästi?
Kas nad tunnevad ennast hoituna, armastatuna?
Mis juhtub, kui ma seda endale luban?
Kas sellest võidab kogu mu tervik?
Kas sellest saab uus kooskõla, mis tervendab?
🙏❤️
20-30 juuli on tõepoolest aeg, mille tähendust ma veel ei tea aga TUNNEN.
