Pööripäeva pöörihetk.
Eeloleval ööl.23.09.2026 kell 3.05.
See on üks elu suure hingamise põhitelg ja baasteema.
Kes ma olen ja kuidas ma suhtlen?
Jääraga sünnib kevad – Mina olen!
Pimesi ja eheda elujõu poolt kantuna, instinktiivse tõe jagamatust punktist algav avanemine teadvuses.
Ja Kaaludes saab see avaldumine hingama, suhtlema.
Kuidas ma suhtlen?
Kuidas asetun oma kohale, kuidas täienen ja teostun tasakaaludes?
Hingan koos eluga.
Olen hingetõe avaldumine.
Ilmaoludes on heitlikkust.
Suhted pole olnud alati vabad, sotsiaalses hingamises on olnud maailmavaatelisi takistusi.
On olnud hinge kinni hoidmist nii väljendumise, kui ka vastuvõitlikkuse poolel.
Praegune pööriaeg toob esile hetki, mis saavad igaühele selgitada tema positsioone.
Tunnen, kuidas ma justkui laskun lähteasendisse.
Pöörded toimuvad ju punktis – pöördepunktis.
Just pöördeks korjab kogemus ennast tuumpuudutuseks kokku.
Ei saa puhtalt pöörata tuura-taara, pilla-palla, pea laiali otsas.
Tajun seda hetkel kui kogemuse hingamise pöördepunkti.
Inimesel on palju tasandeid, kihte ja kogemuse disain on kordumatu.
Igaühel oma pärinevusliini järgnevusest kantud, teatud olukordadele vastuseks sündinud.
Minul algas see tulehoidmisega.
Mida see tähendab?
Et olen pigem armastaja, kui armastatu.
Paljajalu tõrvik käes üle lume, läbi vihma, öö, kõrbe!
Ja tuli ei kustu!
Ma jään armastama, sest see on minu tuli, minu vaim, mis jääb kestma, on hoitud. Minu enda hoitud.
Nii on mu süda saanud avaneda.
Elu on kinkinud neid, kes on minus äratanud armastust!
Päriselt!
Üdini päriselt.
Ja ma olen tõstnud rinnalt marmorit, brokaati, tellist ja jumal teab mida, et see tuli saaks kesta, et armastus saaks avalduda.
Aga sel kombel saab ju inimlik pool korrikult rappida.
Tingimused on halastamatud tingimusteta armastuse teel.
Kraavis, peldiku taga, keset kõrbe – kus iganes.
Armastus saab avalduda ja jääb kestma!
Ma elan!
See on olnud teostunud hingetõmme.
Ja soe hubisev leek on täna vaba selge taeva all.
Inimene saab puhata lähteasendis taas.
Saab olla selleks punktiks.
Pöördepunktiks, kus tingimused ei ole enam halastamatud, armastus tingimusteta nendega rinda pistmas.
On kodukolde rahu.
Siin sügiseses pööriajas.
Kuidas ma suhtlen?
Milliseks kujunevad suhtlemised koos selle punkti taasavardumisega?
Elu hingab minus ja minu ümber.
Kosmos teab, et tõde on õigel ajal õiges kohas.
Igaüks on üks ja ainus ja kõik on ühes.
Kas seesugune kogemus saab kõnetada ka maapeal?
Individuaalsuste vabatahtelise kujunemise segadustes.
Igasuguste otsingute ja kompensatsioonide, püüdluste ja pingutuste vahel?
Olgu need hetked õnnistatud, kogemused tänatud ja usaldus kuulugu tulevikule.
Kes ma olen?
Kuidas ma suhtlen?
Kas armastus, mis on puhkenud sisimast saab kohata oma peegeldust vaba tahte vastutusrikastel aladel?
Kuidas armastus hingab minus?
Kas iseendaks olemine ja armastus saavad kuuluda ühte?
Kas ma saan asetuda oma kohale elu ammendamatutes suhetes?
Kas on võimalik armastada ja olla armastatud?
Olla iseendale truu ja lubada seda ka kaasteelistele?
Kas on võimalik hoida ja olla hoitud?
Kas saavad olla kaks poolt ühes, ilma, et peaks üht teisele ohverdama.
