Vahel ongi, et olen kui seatud punti,
saatuse sõlmega kokku seotud.
Lootnud saada armastusele kingiks,
ennast eluolude kanda andnud.
Ja siis saatus teeb ootamatu käigu!
Juhtub miskit, mis tundub halvastki halvem!
Aga ometi!
Kanduvad kerged lained.
Algus ilmutab end.
Unistusestki kargem!
Tere kaunist septembrikuu hommikut!
