Üks aegade tagune sillerdus

img 0736


Sattus äkki ette üks postitus astroloogide vestluslisti 21 aastat tagasi.

Ajast, mil avanes Pluuto tagune tasand kosmose avastustes, avastati Sedna, toimus Veenuse varjutus.

See oli aeg, mil inspiratsioonikanalid olid tavatult valla, interneti asustus veel hõre – vastsündinud.

Sel ajal mängis Jan Uuspõld oma vaimustavat autorimonoloogi “Ürgmees” ja astrolistis tõstatus küsimus:

Indrek küsis:
/Mis kostate naised?/

Et mis me kostame?
Hing hakkas selle küsimuse peale sellises elevuses sahkerdama, et ei teagi kohe kuidas seda asja nüüd siia asetama hakata – et millise külje nüüd ette keeraks või kuis see asi nüüd tuleks selline, et ei oleks liiga Blond, ega liiga Tahmane, et ei oleks Vere Karva ega ka liiga Kahvatu…..

Jumal küll  – seda pole mitte lihtne teha!

Naine ju on selle va Eluainega, mis kõikseeaeg ta Hinges tantsib ja värvi vahetab, nii seotud ja samas oma südame intuitiivsest tarkusest nii kindlalt toetatud.

Nagu Jonnipunn, Vene Muistne Mänguasi. Sisemine toetatus võimaldab tasakaalu leida ka uskumatutest asenditest tulles.

Või nagu kass, kelle puhul habras ja paindlik välimus peidab endas hämmastavat sisemist sitkust ja sõltumatust.
Naine on loodud valdama südame tarkust, mis ju loodud pimedaks maises ilmas ja nägijaks vaimses.

Siit ka tema kohati nii “arulage” käitumine ratsionaalses mõõtmes, millega ta oma naiivsuse medali aegade vältel välja on teeninud….

Naise Valgus on niisiis pime ja see ehk seletab pisut ka seda müsteeriumi, miks siis, kui kirik mehe Valguse – siis teadvuse Valguse –  ainsaks olemasolevaks Valguseks kuulutas, ka Veenuse ehk Luciferi endisaegsest
Valguse Toojast  Pimeduse Kuningannaks – Saatanaks – ümber nimetas ning oma kõige andekamaid tütreid nõidadena põletama kukkus.
Noh ja eks see vastloodud Saatan hakkas aja jooksul kibedust kogudes üha ehedamat ilmet
võtma…

Niisiis – Jumal on inimest õnnistanud evolutsiooni käigus püsti tõusmisega.
Püsti tõusmise käigus aju arenguga Aju arenedes teadvuse avardumisega.
Teadvuse avardudes üha enam enda sarnaseks saama – see on siis Loojaks saama.
Pange tähele nüanssi – enda sarnaseks tähendab küll esmapilgul nagu see “enda” oleks mujal aga enda sarnaseks tähendab samas ka kogu enda olemusest teadlikuks saamist.


Püsti tõustes sai Inimene korraga kahel tasandil loojaks – ta sai nö. selle Risti, mida igaüks ise kandma peab…..

Tal on ühtlasi vertikaalse arengu
võimalus nagu puul – elada kasvades üles ja ammutades selleks jõudu stoilises rahus ja põgenemata just sealt, kuhu seeme langes. Elada nö. ühe eluga mitu elu, sügisel surres ja kevadel puhkedes.

Ja ka horisontaalse arengu võimalus nagu loomal, kelle selgroog on paigutatud selliselt, et pea ja pepu on samal kõrgusel, kelle hing kogeb väga dünaamilist ja emotsionaalselt rikast elu, tundes hirmu ja
kirge, söömist ja loomist, suremist ja sünnitamist jne.

Nii ongi Inimene see Imeline Olend, kellel on võimalus ühtaegu olla jumalik ja sellest ka teada saada..

Naise ja mehe suhe on niisiis täiualik ringvool mis järjest sügavamal ja
kõrgemal(mis sisuliselt sama on) ühte saades enda tervikolemusest üha enam aimu saab.
Nii naine kui ka mees on ühteaegu nii looja/väljakandja kui ka
inspireerija/viljastaja – aga ikka nii et asjad ringi käiks!

Et kes siis mida loob ja kes viljastab?

Vot siin ongi see Huumori Nurk.

Teadvuse palge ees nähtava osas on kõik selge – mees eostab/annab idee/ ja
Naine loob/kannab maailma selle kauni ühisloomingu, kes peagi juba maailmas ringi tatsab ja kelle silmades näeme säramas meie kõigi ühise helge tuleviku
Päikest. (suguelu tehnika sissetoomine, mille tõttu aina rohkem vaid asend ja soorituse tehniline tase tähtsust omandab ja muidugi, et kas rahuldus tuli (no tihti nendes tingimustes ei tule ju), on muidugi

selle loomingu silmi oluliselt tuhmistanud.

Teada on ka see, et mees ka mõtleb, konstrueerib, projekteerib ja ehitab
seda, mis meid ümbritseb  – seega loob maailma.
Aga kes seda protsessi viljastab, eostab, inspireerib?

Kust tuleb see valguse seeme, mis leiab viljaka pinnase ühes väärt ajus, mille tegevus loob ühe väärt keskkonna sellele rõõmsate silmadega tulevikuinimesele, kes sealt naise kõhust just äsja välja puges?
See idee tulevat nüüd kirikust, Jumalalt, Uraanilt ja veel
“jumal teab kust” ja Jumal oli ju ka pikka aega justkui mees kuskil kõrgel?
ilmselt ka väga suur ja pikka aega tundus, et ka mõnevõrra kuri?

Vot siin on see koht, kus naine on  inspireerija ja armastusest (siis
kõrgsagedusliku valguslaine, mida silm pimedusena/olematusena tajub)  – nn.
südame tarkusest, Intuitiivsest terviku tajumisest kantuna, ideid mehe väärt ajusse paigutab.
Et ta seda vahel pisut liiga “innukalt” teeb – noh meest “üle viljastama”
kipub – noh lobiseb lakkamatult – nö. “peksab segast” ja on solvunud, kui ta ära tõugatakse., seda ei maksa pahaks panna.
Ka mees loobib ju “Inspiratsioonipuhangus” naise kehasse miljoneid “häid
ideid” ja ometi realiseerib naise armasrav keha vaid ühe, kaks – no vahel väga vastutulelikult 10…..

Kõik pole ka “viljastamisvõimelised” nagu ka kõik naise suust tulnud “seemnekesed” mitte.
Aga no kuulge – milleks siis
see väärt aju,, kui ta ei suuda leida seda õiget iva, millest annab maailma miskit vahvat luua ja selleks siiski piisavat tähelwpanelikkust üles
näidata?

Inspireeriv jutt ei saa kunagi olla päris tõde.

Ta on ikka pigem emotsionaalne, ringlev, vastuolulises pakendis aga valgusest kantud, hetke
tähendust tajuv.

Samas kristalliseerumata ja ebamäärane. No ütleme et
loomiseelses faasis ja seetõttu veits sürr.


Ja muidugi sisaldame me sügavamas terviklikkuses ikka kõik mõlemaid pooli.

Jumal ilmselt tahtis endaga peitust mängida ja tegi nii, et see Olla või Mitte Olla saaks kehtida?

Et ikka ja alati oleks ühel vaja saada ja teisel anda – et ringi
saaks käia ja aina uue olemise üle õnnelik olla!
Et üks ootaks ja teine
teeks ta ümber ringe ja siis jälle vastupidi.

Et alati oleks see, kes tantsib ja see, kes tema tantsu Imetleb ja sellest inspireerituna armastusele üha uusi kujusid annab.

Käisin vaatamas Jan Uuspõllu autorimonoloogi “Ürgmees” ja seal ütles Jan  –
Ürgmees austas oma naist – eelkõige tema tarkuse pärast – just elutarkuse ja tervikutaju pärast. Ürgnaine ei olnud kättemaksuhimuline, saatanlik, ega
litsakas – ta oli ürgnaiselik ja imetles maailma, mille mees talle lõi nii
oma tarkuse kui ka jõuga ning kuhu ta sünnitas selle mehe Idee uuest
inimesest.
Kumbki neist ei teadnud Saatanast ega moraalist ega muust säärasest midagi.
Tänapäeva Inimese võimalused on veel oluliselt rikkalikumad ja kui see
ringvool saaks kunagi käima nii, et see oleks sama puhas ja loomulik kui oli ürgne ja just nõnda teadlik ja intelligentne, kui see on täna võimalik?

No mida veel, armsad Jumalad ja Jumalannad?

See oli nüüd muinasjutt!! 🎶

img 0739
Scroll to Top