Minu hetked on valuskanged,
õhkõrnad ja mugavalt magusad.
Minu kehas on ühtaegu pained
ja ka voogavad lained nii vabana.
Maailm – oled mind osanud rabada!
Minu tundeid nii sügavalt tabada.
Seisan otsekui mäel,
vaatan tagasi.
Enda radu näen loodus looklemas.
Paiku milles ma sügavalt magasin,
Kartmas, igatsemas ja loobumas.
Siin ma istun,
maakera pinnal.
Keset Türgit,
ühes kaunis linnas.
Ümber lõputu taevas,
ees tassike teed.
Mida veel?❤️
