Hetked on nagu kassid.
Nad ilmuvad ja kaovad.
Aga nendes on tunne, on elu soe tukse.
Ja salapära.
Midagi püüdmatut.
Ja see mis neist hetkedest minusse jääb, ei kao iial.
See on nagu veepiisk, mis kukkunud taevast, vajunud usalduslikult maa sisse ja auranud kuumal suvepäeval taevasse taas.
Nii minagi.
Usalduslik kui veepiisk. 💧
Soe ja pehme nagu kass
Eile rääkis meie kohalik giid igasuguseid lugusid ja siis küsis äkki – kas teate, miks pisarad on soolased?
Miks pisarad on aga sülg, samas peas, pole?
Sest siis ei külmu silmad ära.
Jah.
Hea, et nad on soolased.
Mitte ainult külm ju ei külmuta.
On asju, mis külmutaksid pilgu iga ilmaga.
Hea, et jumal on selle peale mõelnud – pisarad on soolased ja kassid soojad. 💦🐈⬛
