Tajun tänases ühtäkki samme, mida mööda olen tulnud. Algul oli pime usk ja austus mehesse. Ma nägin oma elus hoidmist ja pühendumist. Lapsena sisu sügavusse ju veel ka ei näinud. See usk ja armastus sai sügav ja sain kogemuse, kui kandev see on, kui armastad ja usud kahtlusteta.See oli tegelikult suur kingitus. Tegi alguse tugevaks. […]
Olen siin kuulanud sellist ausat ülestunnistust ühelt mehelt.No peaks mees olema vanuse, staatuse ja kogemuste poolest ja ometi on see kui esmakordne meheks saamise pühitsus vanemate kodust lahkudes.Seda on nii rabav kuulata, et mul endalgi on järjest rohkem nagu kergendus, et olen üksi.Jumal teab, mis seal meeste kupli all tänapäeval ikkagi tegelikult toimub?Ma olen ilmselt
Kas ma olen nagu kullatera?Keegi, keda elu ajab kotti, karpi, laekasse või kirstu?Võtab minu abil võlgu, vahetab ja katsub vahet teha? Või ma olen nagu päike?Kiirgan soojust enda ümber, tõsi – mõni vahel põleb ära. Või ma olen nagu vesi?Seisev?Või siis voolan läbi,voolan sisse, auran, voolan ära? Pesuvesi? Püha vesi?Joodav?Kuidas kõike seda endas tunda ära?
Ma hakkan sind armastama, kui ma tunnen sinus ära midagi, mis äratab minus armastust.Ma hakkan sind kartma, kui tunnen sinus midagi, mis äratab minus hirmu. Mind hakatakse armastama, kui minus tuntakse ära see, mis äratab armastust.Mind hakatakse kartma, kui minus tuntakse ära see, mis äratab hirmu. Aga kui sellegi osa vastu ärkab äkki armastus! Ärkab
.Veel vaid kaks päeva on jäänud istuda enne Sodiaagi alguspunktist teeleminekut koos Kalade Saturniga.Saturn astub Neptuuni kõrvale Jäära märgi esimesse kraadi 14.02.2026. Praegu on Saturn Kalade märgi viimases kraadis. Istusime meiegi Elupuu all ja Tiina Karjatse tõi endaga kaasa Kotka udusule. Minu juurde tuli Kotka udusulg aastal 2008.Siis, kui lõime etendust indiaani tarkustest, “Loomine kestab.”Ja
Veel 8 tõepoolest pühitsuslikku päeva. Saturni viimased sammud Kalade märgis, et asuda alguste märki, Jäära ja hingeookeani valitseja, Neptuuni, kõrvale. Uue 29 aastase tsükli algusesse. Neptuun, seal kõrval, alustanud just oma 164. aasta pikkust uut tsüklit. Siin on aeg vaadata tagasi aastasse 1995, 1996. Neptuuni võtmes koguni 164 aasta tagusele ajale – eelkõige sellele, kuidas
Üks asi, mis mind täna puudutab koguni sedavõrd, et tahan selle siia välja kirjutada.Hakkan harutama.Kodu ja naine.See on tegelikult taas samast juurest teema, mida olen ennegi harutanud.Tütar ja ema.Vaim ja mateeria.Ja suhete tasakaal kõiges, mis seda teemat puudutab..Ma olen läbinud materialismi ehk mateeriale tuginemise kogemuse sügavuti.Selle võiks kokku võtta kujundisse Talukivi.Kuidas saab naisest talukivi?Ohvrikivi.Mateeria on
Tuli siin küsimus – kuidas kogemusest saab tähendus? See ongi otseselt nii.See on lausa põhjus, miks teadvustamine sünnib läbi kogemuste.Ilma kogemuseta teadvustamist toimuda ei saagi.Me vajame äratundmiseks puudutust. Tuumpuudutust.See on nagu lülitus või ühendus.Inimteadvus toitub kogemuspuudutustest, seedib need äratundmisteks ja äratundmiste peal kasvab eneseteadvus. Teada saamisest ei piisa, kõrvalt vaatamisest kasvab ainult kriitiline mõistus, mis
Ma olin kunagi selline pimesi pühenduv tüdruk.Süda peopeal paljajalu üle lume.Midagi mõtlemata käivituv.Justkui ei osanud enda piire tajuda.Justkui kõik puudutas, kõik oli otsekui minu keha, millele appi tõtata.See oli just sama automaatne nagu su käed ja kogu keha tunnevad, kui varvas haiget sai!Igalt poolt rakud ruttavad, käed liiguvad sinnapoole, pilk otsib, keha katsub abistavat asendit
Sa tuled.Tunned küll,kuid ennast veel ei tunne.Sa näed.Kuid keda?Seda veel ei tea.Sa astud tasakesi tundmatuse lumme.Ja vahel vajud sisse,kaotad selles oma tundmatuse tundeid tulvil pea. Sa puudutadja puudutus jääb sinu rakkudesse igavesti alles.Neid lisandub,kui piisku elumere lainetuste seest.Ja ometi,on sinu jaoks nad algul justkui hangund lumehange.Seal sumpad,külmetad ja helbeid rivvi sätid, korrastad ja kokku loed.
