Veel 8 tõepoolest pühitsuslikku päeva. Saturni viimased sammud Kalade märgis, et asuda alguste märki, Jäära ja hingeookeani valitseja, Neptuuni, kõrvale. Uue 29 aastase tsükli algusesse. Neptuun, seal kõrval, alustanud just oma 164. aasta pikkust uut tsüklit. Siin on aeg vaadata tagasi aastasse 1995, 1996. Neptuuni võtmes koguni 164 aasta tagusele ajale – eelkõige sellele, kuidas […]
Saturn Kalade viimases kraadis Loe edasi »
Üks asi, mis mind täna puudutab koguni sedavõrd, et tahan selle siia välja kirjutada.Hakkan harutama.Kodu ja naine.See on tegelikult taas samast juurest teema, mida olen ennegi harutanud.Tütar ja ema.Vaim ja mateeria.Ja suhete tasakaal kõiges, mis seda teemat puudutab..Ma olen läbinud materialismi ehk mateeriale tuginemise kogemuse sügavuti.Selle võiks kokku võtta kujundisse Talukivi.Kuidas saab naisest talukivi?Ohvrikivi.Mateeria on
Tuli siin küsimus – kuidas kogemusest saab tähendus? See ongi otseselt nii.See on lausa põhjus, miks teadvustamine sünnib läbi kogemuste.Ilma kogemuseta teadvustamist toimuda ei saagi.Me vajame äratundmiseks puudutust. Tuumpuudutust.See on nagu lülitus või ühendus.Inimteadvus toitub kogemuspuudutustest, seedib need äratundmisteks ja äratundmiste peal kasvab eneseteadvus. Teada saamisest ei piisa, kõrvalt vaatamisest kasvab ainult kriitiline mõistus, mis
Tähenduste puhkemine Loe edasi »
Ma olin kunagi selline pimesi pühenduv tüdruk.Süda peopeal paljajalu üle lume.Midagi mõtlemata käivituv.Justkui ei osanud enda piire tajuda.Justkui kõik puudutas, kõik oli otsekui minu keha, millele appi tõtata.See oli just sama automaatne nagu su käed ja kogu keha tunnevad, kui varvas haiget sai!Igalt poolt rakud ruttavad, käed liiguvad sinnapoole, pilk otsib, keha katsub abistavat asendit
Lõvi täiskuu lumehelbed Loe edasi »
Sa tuled.Tunned küll,kuid ennast veel ei tunne.Sa näed.Kuid keda?Seda veel ei tea.Sa astud tasakesi tundmatuse lumme.Ja vahel vajud sisse,kaotad selles oma tundmatuse tundeid tulvil pea. Sa puudutadja puudutus jääb sinu rakkudesse igavesti alles.Neid lisandub,kui piisku elumere lainetuste seest.Ja ometi,on sinu jaoks nad algul justkui hangund lumehange.Seal sumpad,külmetad ja helbeid rivvi sätid, korrastad ja kokku loed.
Armsad! Minu kodulehekülg on valmis saanud! Kodulehtla.ee , on tema sünnitustuba!Ja minu imepärane Türgi Õeke, Reet, kes on lisaks veel ka Veebivõlur, on teda ilmale aidanud ämmaemand. Suur, suur tänu Sulle! Ja nii ongi ta sündinud ning üks sügavate juurtega kogemusteekond, on seeläbi tunnistatud, tõstetud, tähistatud tähendusruumi.Omaksvõtt, mis vabastab.Tähendusrikkus ja tänukummardus.See on midagi, mida avanenud
Ma ostsin tema esimese versiooni 5 aastat tagasi, kui kolisin oma armsasse Õismäe pessa. Läksin esmakordselt nuuskima ümberkaudseid poode ja Rimi lillepoes ta naeratas, kroon peas! Ostsin endale Printsi ja panin dušširuumi elama. Meie kooselu laabus igati, kuni ma ühel hommikul, hoogsalt käterätiga vehkides, ta katki tegin. Olin väga kurb… Tõttasin poodi ja konnasid oli
Isa lahkus aastal 2015 ja peale seda kohtasin ma palju hämmastavaid märke, mida ta justkui poetaks mulle siia ja sinna… See oli ühtaegu uskumatu ja samas ilmselge. Tavaliselt kinkis ta mulle sünnipäevaks siniseid kellukaid. Veebruaris müüdi neid potililledena aga viimaseks sünnipäevaks kinkis ta mulle väikesed metsikud alpikannid. Neli õit oli peal. Naeratas ja ütles –
Alpikanni ja Rohutirtsu lugu Loe edasi »
See oli suvi 2017. Mulle tuli külla Anneli, kelle sünnipäev oli 14.06 ja kellel oli kaasas tütar, Martha, kes oli just parajasti 6 aastaseks saanud. Nagu minu emagi, kui ta küüditati. Meil oli lõpmata tore päev. Me meisterdasime aidatrepil ehteid ja läksin näitama talukivi ja seal oli üks lind maha murtud. Oli toimunud justkui ohverdus.
